Kvaliteetse veoteenuse saladus

 

Meljo Musto

Avaldatud "Äripäev" kuukiri „Logistika“, mai 2014 | nr 5 (77).

Aastaid tagasi sattusin transporditeenuseid müües suhtlema klientidega, kes polnud nõus oma senist veoettevõtet välja vahetama. See tuli mulle üllatusena – klientide ümberveenmisel ei aidanud ladus jutt, odavam hind, ei ussi- ega püssirohi. Kahtlustasin, et midagi jääb justkui saladusloori alla ning veel algaja ekspedeerijana ei õnnestunud mul kuidagi saladuse jälile saada. Mõned aastad hiljem sattusin aga ise veoettevõttesse tööle ning avastasin, et saladust polegi! Ettevõtetele osutatakse head ja kvaliteetset transporditeenust, kõik tarnetega seotud mured ja probleemid lahendatakse ning klientidel puudub vajadus veo- ja/või ekspedeerimisettevõtte väljavahetamiseks. Saadud töökogemust pean senini hea ekspedeerija töö aluseks, mida võiks iga transporti korraldav spetsialist oma igapäevatöös rakendada.

Põhiline murekoht, millega veokorraldajad ja ekspedeerijad üsna tihti kokku puutuvad, on ebatäpne teave veotellimuses (eriti imporditellimuses). Klientide tüüpilised probleemiallikad on pealelaadimise aadress (mitte kontori aadress), laadimise kuupäev ja kellaaeg ning täpne ühikupõhine laaditav kogus (m3, kilogramm, euro- või FIN-alus). Võimalik, et tellija polegi kõikidest probleemidest teadlik, kuna logistikaspetsialistid lahendavad enamiku probleemidest veomarsruutide käigus ise ära. Seega peab veokorraldaja või ekspedeerija kohanema mistahes olukordadega ning leidma kiire lahenduse. Paraku on selline töö seotud suure riskiga, kuna ebatäpselt esitatud info tõttu võib ettevõte kaotada müügikäibe ja kasumi.

Järgnevalt on käsitletud juhtumeid igapäevaelust, kus kaup laaditakse peale välisriigist, näiteks Kesk-Euroopast.

a) Veotellimuses on märgitud väiksem kogus, kui peale laaditakse. Autojuht sõidab märgitud aadressile, kus selgub, et kaupa on vähem, kui tellimuses ette nähtud –
12 euroaluse asemel on laadimiseks valmis 8 euroalust. Veomarsruuti plaanides oli veokorraldaja või ekspedeerija arvestanud 4,8 laadimismeetriga (vastab 12 euroalusele), kuid tegelikult laaditakse peale 3,2 ldm (vastab 8 euroalusele).

Järelikult jääb poolhaagisesse üle 1,6 ldm (4 euroalust) tühja ruumi, mida klient pole valmis kinni maksma. Kliendi jaoks on see tüüpsituatsioon, sest veoraha makstakse selle eest, kui palju kaupa peale laaditi. See, et haagisesse jäi üle tühja ruumi, on juba ekspedeerija probleem. Veokorraldaja või ekspedeerija püüab leida kliendi või kliendid, kellel on pakkuda täpselt sama suur kogus laadimiseks. Praktikas on olukorra lahendamine keerulisem, kuna pealelaadimise koht peaks olema auto läheduses – autojuht liigub juba Eesti suunas ning pole huvitatud lisakilomeetritest.

Eriti keerukad on reedesed pärastlõunad. Juhul, kui ekspedeerija ei leia mahu või kaalu poolest sobivat kaupa, annab ta pooltühja haagist vedavale autojuhile korralduse koju sõitmiseks.

b) Veotellimuses on märgitud suurem kogus, kui peale mahub. Pealelaadimiskohas selgub, et laaditav kogus on suurem, kui veotellimuses märgitud – näiteks on 6,4 ldm (16 euroalust) asemel laadimiseks ette valmistatud 8,8 ldm (22 euroalust). Lisaks selgub, et saadetise kaal on kasvanud 2800 kilogrammi võrra. Tavaliselt teatavad kliendid seepeale, et nad soovivad veolepingu tühistada ja otsivad uue transpordifirma. Veokorraldaja või ekspedeerija eeltöö võib seega osutuda tühiseks ja tuleb hakata uuesti uut klienti otsima. Olukorras, kus tellimusi on niigi vähe, on see keeruline ülesanne.

c) Saadetis on valmis, kuid selle eest pole tasutud. Lähtekohas on saadetis ette valmistatud ja kogus on täpne, kuid laadimist ei alustata enne, kui tellija on kauba eest maksnud. Veel üks põhjus, miks kliendi lohakuse tõttu ei ole võimalik saadetist peale laadida, kuigi veokorraldaja või ekspedeerija eeltöö on tehtud ning kulutused kantud.

Ülaltoodud olukordadega puutub nii veokorraldaja kui ka ekspedeerija kokku iga päev. Vaatamata planeerimisele esineb töö käigus ikka ja jälle mitmesuguseid probleeme kus tuleb leida lahendus, kuna laadimata jäänud saadetis tähendab veoettevõttele rahalist kahju.

Siinkohal on esitatud mõned lihtsad ja praktilised nõuanded, mida tuleks töö korraldamisel silmas pidada. Pärast iga veotellimuse saamist peaks veokorraldaja või ekspedeerija helistama lepingus märgitud tarnijale ning täpsustama üle lähtekoha täpse aadressi, saadetise koguse, kaalu, mahu ning võimaliku laadimisaja. Iga kooskõlastus tähendab seda, et auto sõidab õigel ajal välja ning laadib peale ettenähtud ja täpse koguse. Planeerimistöö käigus esineb minimaalselt tõrkeid ja haagises saavutatakse kõrge täituvusaste. Eriti sobib näide osakoormate laadimiseks, kui lühikese aja jooksul tuleb klientide kaubad peale laadida erinevatest lähtekohtadest.

PANE TÄHELE! 

Töökorralduse kuldreeglid veokorraldajale ja ekspediitorile:

1. Täpsusta alati lähte- ehk pealelaadimiskoha täpne aadress, laadimisaeg ning saadetise kogus, maht ja kaal.

2. Koolita autojuhte viivitamatult teatama kõikvõimalikest laadimistöö käigus ilmnevatest probleemidest. Nii saad alati operatiivselt reageerida ja probleemsed olukorrad koostöös kliendiga kiiresti lahendada.

Nende reeglite järgimine pakub kliendile kindlustunnet, et tema saadetistel hoitakse silm kiivalt peal. Veoettevõte või ekspedeerimisfirma laadib kauba ettenähtud ajal ning töö käigus tekkivad üllatused lahendatakse kiiresti. Veokorraldajate ja ekspediitorite korrektne töö tarnete täitmisel ongi pikaajalise koostöö saladus, millega tagatakse kaubandus- ja tööstusettevõtetega lojaalne kliendisuhe.

 

KOMMENTAAR

Logistikaettevõte tegeleb igapäevaselt lisakulutusi toovate eksimustega

IVO KRUMM ASi Arco Transport tegevjuht

Artiklis toodud olukorrad on logistikaettevõtetes igapäevased. Kuid eksimine on inimlik – tahes tahtmata tuleb kauba valmisoleku, koguse jm kontrollimisel ette vigu. Paraku tähendab iga selline hooletus hulga lisakulusid, mis ei ole ettevõttele kindlasti meeldivad. Kliendi ootused on aga logistikaettevõtetele õigustatult kõrged. Kliendi eeldus, et valitud logistikapartner on oma ala professionaal, sai oletatavasti välja selgitatud eelnevate teenuste müügiprotsessis. Harv ei ole ka juhus, kui klient lihtsalt helistab logistikule ja ütleb, et kaup kohas X on sellel nädalal valmis ja tarvis ära tuua.

Logistik peab koostama tööprotsessi alusel tegevuskava ning seda korrektselt jälgima. Nõustun, et kontrolltegevused võimaldavad artiklis mainitud tüüpvigu minimeerida või isegi vältida.