Blogi

Millega arvestada veotellimuse esitamisel?

Meljo Musto

Avaldatud "Äripäev" kuukiri „Logistika“, jaanuar 2014, nr. 1 (73).

 

HAAGISE TÜÜP JA SUURUS. Tavaveose puhul tuleb veotellimusse märkida 13,6 meetri pikkune tentkattega poolhaagis, mida saab laadida kas küljelt või tagant. Sellega välistatakse võimalus, et laadima saadetakse mittesobiva haagisega veok, näiteks külmikhaagis või märgitust lühem ja madalam haagis. Soovitatav on lähtuda haagise sisemõõtudest, siis on kindel, et saadetis(ed) mahub täpselt järelveokisse.

Juhul kui vedaja saadab mittesobiva haagisega veoki laadimisele, riskib ta lisakulude või trahviga, sest haagis tuleb kiiremas korras välja vahetada.

 

TELLIJA NIMI NING KAUBA LAADIMISKOHT (peale- ja/ või mahalaadimise aadress). Aadress tuleb märkida võimalikult täpselt.

Maaletooja peaks küsima tarnijalt täpse aadressi, et välistada hilisemad eksimused. Logistikul on oluline teada, kas kaup asub kontoriga samal aadressil või mõne laoteenust pakkuva ettevõtte juures. Tihti võivad need asuda üksteisest üsna kaugel, näiteks paikneb kontor kesklinna piirkonnas ja ladu tööstusalal.

Tellimust täitev veok kaotab igal juhul uude sihtkohta liikumisega sõiduaega ja kütust. Kriitiline olukord on tavaliselt tööpäeva lõpus, kui peale- ja mahalaadimine tuleb korraldada lühikese aja jooksul enne uste sulgemist. Kuigi see nüanss võib tellijale ebaoluline tunduda, on see igale logistikule töö planeerimisel äärmiselt oluline.

 

LAADIMISAEG. Peale- ja mahalaadimise aeg tuleb märkida kuupäeva täpsusega. Oluline on lisada täiendavalt täpne kellaaeg või laadimisele kuluv ajavahemik. Täpne kellaaeg on oluline suuremates ladudes, kus laadimiskoha juurde virnastatakse laadimist vajavad saadetised. Kui auto laadimise kuupäev või kellaaeg ootamatult muutub, valitseb laos segadus, sest laadimiseks valmis toodud kaup tuleb hoiukohtadele tagasi vedada. Tellija ei pruugi tekkinud olukorda tunnetada, aga pinged vedaja ja kliendi vahel on garanteeritud. Kui selline asi tulevikus kordub, võib see tähendada tellijale ostukulude kasvu või koostöö lõppemist.

PEALE- JA MAHALAADIMISE KELLAAEG. Laadimise täpne aeg või kellaaja vahemiku määramine on oluline, sest aitab veokit suunata laadimisele vastavalt tootmisprotsessi iseärasustele. Näiteks, laadimiseks planeeritud aiamaja detaile ei saa immutusvannist varem välja võtta, sest need jõudsid kohale hilinemisega. Samuti näide, kus laadimis- ajad on ebatraditsioonilised, näiteks kella 6.00 kuni 15.00.

Kui laadima tullakse pärast märgitud kellaaega, peab autojuht ootama hommikuni või saadetakse hommikuks uus asendusauto. Kulud kannab sellisel juhul vedaja, mitte tellija.

LAADIMISNUMBER. Kaubasaadetisele määratakse saadetise number, mille alusel saab autojuht kätte täpselt selle kauba, mille järele on ta sõitnud. Number välistab inimlikud eksimused, mis võivad tekkida kas kultuurierinevuste või keelebarjääri tõttu.

KAUBA NIMETUS, KAAL JA MÕÕT ÜHIKUD. Märkida võimalikult täpselt ära saadetise pakkeühiku brutokaal, kubatuur või mõõdud koos mõõtühikutega. Mõõtude kirjeldamisel tuleb lähtuda kehtivast valemist: pikkus × laius × kõrgus.

Kui kaup on laaditud EUR-aluse peale, saab märkida laadimiskoguseks laaditud arvu EUR-aluseid. Sama kehtib karpide, kastide, rullide, tünnide, rullide vms kohta. Vedaja eeldab, et tellija teab täpset kogust.

Tunneb ju tarnija esmalt oma toodet kõige paremini ja teiseks peab ta selle niikuinii transportimiseks ette valmistama.

TARNEKLAUSEL. Võib, aga ei pea olema märgitud. Reeglina on saadetise müüja ja ostja müügitehingu käigus kokku leppinud tarneklausli. Seda kasutatakse juhtumitel, kui vedaja peab klauslit kindlasti teadma.

VEOTASU. Tellimusse tuleb märkida lõplik veohind (all in),mis aitab vältida võimalike lisakulude tekkimist tellijale. Logistik ei tohiks enam pärast saadetise pealelaadimist ja sõidu alustamist veotasu suurendada, sest vajalikud kalkulatsioonid on eelnevalt kokku arvestatud. Seetõttu võib lõplik veotasu sisaldada erinevaid laadimisoperatsioone, ladustamist, terminali tasu, seisuaega, kokku- ja jaotusvedu vms. Juhul, kui hinnapakkuja on hinna valesti kalkuleerinud ja jäänud kahjumisse, on see tema halvasti maandatud äririsk. Erandiks võib pidada muutunud kaubakogust, sest vastavalt koguse suurenemisele kasvab ka veotasu.

SEISUAEG. Seisev veok ja haagis ei teeni omanikule tulu, seetõttu kasutatakse trahve tekkinud seisuaja  kompenseerimiseks. Üsna tavaline on, et seisuaega nõutakse juhul, kui veok on ühes kohas seisnud vähemalt ühe ööpäeva ehk 24 tundi. Harva kasutatakse seisuaega tunnipõhiselt. Seisuaja hind võiks maksimaalselt olla 23 eurot tunnis või maksimaalselt 160 eurot päevas.

Tellijale võib seisuaja tasu tunduda ülekohtune, kuid see on vajalik, sest kohustab teda logistilisi protsesse paremini läbi mõtlema ja planeerima.

LEPINGU TÜHISTAMINE. Kui veolepingut ei ole edastatud teisele osapoolele kahe kuni nelja tunni möödudes, kaotab see kehtivuse. Nii välistatakse olukord, kus vedaja võtab tellimuse ootele, et oma logistilist veoringi planeerida ja ta võib tellimuse hiljem tühistada, kui leiab asemele paremate tingimustega veose. Tellimuse vastuvõtmine ei kohusta vedajat vedu sooritama, küll aga kohustab seda allkirjastatud tellimus.